...A Winter's Tale...

Fotojuttu

2012-01-31T16:43:00.003+02:00

Aeg-ajalt küsitakse minult: "Millega pildistad?", "Mis fotokaga see pilt tehtud on?" jne..

Eeldatakse vist, et tegelen ilgelt kallite ja uute aparaatidega. Ei. Nikon D50 will do just fine(kuigi tahaks võimekama sensoriga aparaati :P).

Tahan rõhutada kõigile uutele fotohuvilistele, kes seda blogi siin aegajalt sirvivad - tähtis pole kaamera, tähtis on inimene kaamera taga. Olge LOOVAD! Seda ei anna teile ükski kaamera, see tuleb teie endi seest.

Need, kes juba pikemalt pildistanud, teavad kindlasti seda tunnet, kui aeg peatub fotosessiooni ajal. Või midagi sellist..

See on selline seisund, kus kõik mõtted on koondunud vaid sellele kindlale objektile, kaamera on pidevalt kulmu vastas(jättes tihti ka kandilise jälje:)) ja lahkub sealt vaid tehtud pildi ülevaatamiseks ja vigade analüüsiks. Näpud tegutsevad täiesti ise, viewfinderist tuleva ja displeilt nähtava info põhjal kerib pöial ise särikompensatsiooni paika, lukustab fookuse ja särimõõtmise jne... See kõik toimub iseenesest ja kiiresti. Peas jooksevad samal ajal mõtted kompositsiooni ja särituse üle jne.
Ei ole nii, et käib üks klõps ja siis on 5 minutit pausi ja mõtlemist. On üks pidev protsess, mille tulemusena sünnib lõpuks see üks ja ainus foto, mis loeb. Teised võib sisuliselt maha kanda.

Keeruline on seda seletada...aga selline "kadumine" fotokaamerasse ja objekti on minu meelest hea foto võti.

Selle kõige eelduseks pean aga kaamera unepealt tundmist ja loovust.

Loovust ei saa poest, küll aga võib tegeleda netis fotogaleriide sirvimisega - nii need ilusad pildikesed kõik alateadvusesse kinnistuvadki...ja hüppavad õigel ajal pähe, kui käsil mingi huvitav sessioon.

Miks seda kirjutasin - mõtisklesin osade fotokoolituste üle, kus inimesed õpivad raha eest selgeks seda, mis kirjas kaamera manuaalis. No...ja sealt liikus mõte edasi ja edasi..

Loovust!

Tallinna Valgus 2011

2012-01-31T16:38:00.004+02:00

Võitsin fotokonkursi Tallinna Valgus 2011.

Nüüd saan katsetada Nikon1 J1 huvitavaid funktsioone. Ning neid tal ikka jagub. Eriti meeldib mulle intervallvõte, millega saab D50-st palju paremini teha time lapse videosid. Eks hakkan siis katsetama :)

Suurt rõõmu pakub see, kui mu fotod kellelegi meeldivad. See tõesti on suur rõõm! :)

Võrumaa

2012-01-16T00:12:00.009+02:00

Lumesaju algus

Pähklikoor

Giid. Kutsu, kes matkas meiega Eestima lõunatippu :)

Töödeldud versioon

1. jaanuar 2012

2012-01-16T00:01:00.005+02:00

Selline oli siis uue aasta esimene päev.

Valgus ja varjud

Häädemeeste vana postkontor

Kabli

Kabli rand

Mis on parem kui Saab 900?

2012-01-11T23:08:00.003+02:00

...muidugi 2 Saab 900-t! :)

Palju sõidurõõmu Andresele!

Istanbul

2012-01-11T22:49:00.012+02:00

Jõulud veetsin Istanbulis. Mõned fotod reisilt:

Blue mosque

bokeh

sinisilm

vaade Aasia-poolele

Vaade Bosphoruselt Aasia-poolele

Jõuluvalgus kirikus

Linn öösel

Vaade Sapphire-st, Türgi kõrgeimast hoonest. 238m.

Tipptund Türgis

Münchenis

Üle Doonau :)

Alpid

See maailm vajab fundamentaalseid ümberkorraldusi

2011-11-24T16:55:00.006+02:00

Aeg-ajalt on aega ka mõelda.
Mõelda selle üle, mis meid ümbritseb, mis meid ees ootab ja miks see kõik nii on.

Pean alustama vast sellest, et olen ülisuur vabaduse armastaja. Nii suur, et iga väiksemgi kohustus justkui ahistab. Pole mul ühtki tarbeeset järelmaksu peal mitte kunagi olnud. Absoluutselt mitte ühtki. Ma ei saa seda endale lubada. Esiteks majanduslik mõtlemine ei luba...ning see tunne, et ma olen millegi külge aheldatud aastaks-kaheks-kolmeks...ma ei taha sellele mõeldagi. Selle põhjuseks ei ole mitte niivõrd hirm kuivõrd see ahistav kohustuse tunne. See aheldab ja ahelaid ma ei salli.

Mõtlesin aga sellele, et kuidas meil siin elu üldse käib...esmaspäevast reedeni tööl, laupäev-pühapäev puhkus. Järgmine mõte oli see, et kui palju ma selle aja jooksul reaalselt elu saan elada. Vastus on laupäev-pühapäev. Nädala sees ei saa midagi suurt ette võtta, õhtul viiest üheteistkümneni on vaba aeg ja kui veel trennis käia, siis heal juhul 4 tundi jääb midagi teha. Mida mõistliku selle ajaga teha? Ju siis olen loll...aga ma ei oska midagi teha peale internetis istumise..aga millest ma mõtlen ei ole mitte see, miks ma midagi teha ei oska, vaid see miks meil kõigil on nii vähe aega iseendale? Miks on üldse nii, et puhata saab vaid nädalavahetusel? Miks on meil hingamiseks vaid 2 päeva? Siin tulebki mängu kogu see maailmakorraldus - kiire on, palju asju vaja teha, pidev rutt kuhugi ja millegi pärast. Sada kohustust ja tegevust.
Mina aga küsin - kuhu me kiirustame? Kuhu see maailm oma närvilises tempos suundub? Võrreldes maailma viimase aastasaja tempot nende miljonite aastatega, mis juba möödanik - kiirus on meeletu!! Ja selle kõige põhjuses näen ma seda, et inimesed on lihtsalt orjastatud ja nad ei suuda vabaks saada, kuna see orjus on juba by default normaalne. See orjus sunnib kõiki rabelema. Olgu, mitte orjus...aga hirm! Hirm selle ees, et kui midagi jääb tegemata, siis võivad asjad halvasti minna ja inimene lõpuks kõigest ilma jääda. See ei ole liialdatud, see on tõsi. Kuidas inimene siis kõigest ilma jääb? Lihtne - kellelgi pole ju midagi, mis päriselt on nende oma. Kõik elatakse võlgu! Autod, majad, reisid, laste tulevik jne jne jne. Isegi kui suudad oma maja välja osta istub sul kukil maamaks, elektri kuutariif jms. Ei saa lihtsalt minna viieks kuuks eemale nii, et mingi rahaline kohustus kuklasse ei hingaks.
Inimese sündimisega ja inimeseks olemisega kaasnevad juba maksud. Sul pass on? Said tasuta? Usun, et mitte. See, et sa oled inimene, kodanik, tähendab seda et sul on kohustus omada passi ja kohustus selle eest maksta. Kui jabur tegelikult!
Mina ei taha elu, kus pidevalt vaja karta.
Mina ei taha elu, kus mu lapsi kasvatab lasteaed, kaubanduskeskus ja tänavad. Iga inimene peab oma lapsed üles kasvatama, omades selleks piisavalt aega!
Mida siis teha? Tegelikult ju lihtne - tuleb hakata rikkaks või siis kolida koopasse :)
Olen väga noor mees, kuid tunnen et olen õigel ajal saanud aru ühest asjast - aeg on piiratud.
Aega ei tohi raisata. Eriti veel asjadele, mis ei huvita.
Aega peab olema, aega peab leidma. Maailm liigub kiirteel. Selle tempoga ei tohi kaasa minna! Aga kuidas? Kuidas saaksin elada õnnelikult nii, et ma ei jookse pidevalt koos teistega ning ei ürita iga hinna eest kiiremini kohale jõuda? Arvan, et esialgu piisab probleemi mõistmisest. Küll ka lahends tuleb ;)

Mida arvata majanduskriisist? Kahju oleks, kui see lõppeks sõjaga...järjekordselt inimkond hävitab iseend oma lolluses.
1343 said eestlased aru, et orja elu ei ole hea elu ja võitlesid selle vastu.
2012 võiks maailm aru saada, et orja elu ei ole hea elu ja võidelda selle vastu.
Pangad tuleb hävitada, inimesed tuleb vabastada! Elu tuleb elada!

“The only way to deal with an unfree world is to become so absolutely free that your very existence is an act of rebellion.” Albert Camus

Changes

2011-11-20T10:31:00.002+02:00

Suvise töö ja stressiga olen järjekordselt jõudnud sügiseks kenasse ülekaalu. Täpselt nagu eelmine aasta. Nüüd jälle trenn ja vormi taastamine.

Uskumatu lihtsalt, kuidas elu vormib keha.
Nüüd aga küsimus - mida teha, et olla koguaeg vormis? Minu jaoks tähendab see olla terve. Mina pean ülekaalu rasva näol stressiks, millekski selliseks, mida tasakaalustatud elu puhul ei teki.

Järeldan - tuleb muuta elu. See saab olema mu järgmise aasta suurim katsumus iseendale.

Mitte miski ei ole mind kunagi pannud nii palju rabelema, kui soov iseendale midagi tõestada. See on ülim tunne. See paneb asjad liikuma!

Töö kiidab tegijat

2011-11-20T10:20:00.003+02:00

Käisin eelmine suvi Pärnus hambaid ravimas. Mõtlesin, et panen nii palju raha alla kui vaja...aga et kõik saaks korda. Nii tegingi. Midagi 3000 EEKiga läks vast kokku.

Nüüd sügisel oli üks plomm ära kadunud ja üks hammas valutas. Mõtlesin, et seekord külastan mõnda pealinna hambaarsti. Külastasin. Mitu korda lausa. Kokku läks raha ca 275€(kõigil kordadel kusjuures allahindlus 15%, kuna olen veel üliõpilasena arvel)...ja selgus, et see kõik sisuliselt praagi parandamiseks. Topelt makstud raha siis - üht asja vaja teha 2 korda. Milleks küll?

Siin ei ole praegu küsimuseks linnade vaheline erinevus, et ülistada Tallinnat...vaid lihtsalt see, kuidas inimesed tööd teevad. Kes teeb uisapäisa ja kes teeb hoolega...

Suvel Pärnus

2011-09-25T01:00:00.006+03:00

Kursavend ja hea sõber Rene Tuvikene ei ole fotograaf. Aga suvel sai ta hakkama paari suurepärase fotoga:

Foto: Rene Tuvikene

Minust endast siin blogis eriti fotosid pole. Nüüd üks on.
Foto: Marion :)

Metsas

2011-09-25T00:44:00.008+03:00

Suve lõpp

2011-09-25T00:16:00.001+03:00

Käisime Kakumäe tipus.

Minu turbokas :)

Patarei

2011-09-24T23:52:00.010+03:00

Suvel külastasime Patarei vanglat. Jube koht. Minul kui piirutu vabaduse armastajal tekkis seal ringi käies õõvastus. Sellest hoolimata tegin mõned fotod:

Metallica - Welcome Home(Sanitarium)

Valgus kõnnib Kadriorus

2011-09-18T10:06:00.008+03:00

Pühkisin kaameralt tolmu ja käisime Anrega Kadriorus vaatamas, kuidas see valgus ikkagi kõnnib. Kõndis päris kenasti. Taustaks veel Tanel Padari muusika. Väga kena ettevõtmine!

E20 Liiapeksi - Loobu

2011-08-28T23:09:00.004+03:00

Foto avamiselt

Äripäeva fotograaf Erik Prozes tabas mitmeid huvitavaid hetki :)
Allpool toodud lingilt näeb teisigi:

http://www.ap3.ee/article/2011/8/15/fotod-piinlik-teeloik

15.08.11 Avasime Liiapeksi - Loobu lõigu liiklusele.
Tegemist siis ehitusobjektiga, mis aasta tagasi pakkus palju kõneainet.
Objekti ehitusel osalesin objektijuhina ning omandasin palju häid kogemusi ja teadmisi.

Tegemist on minu selle aasta kolmanda suure saavutusega :)

Pärl

2011-08-07T23:04:00.002+03:00

Mu ellu on tulnud üks Pärl.
Hele juus ja sinised silmad
kui põhjatu ja karge järv
Ta ilusaks muudab kõik vihmased ilmad.

Koos meil olla on pehme ja soe
ka Pärnu ranna liivased tuuled
me ühisele olemisele üldse ei loe
Imetlen - kui pehmed Ta väikesed huuled.

Summer Blue

2011-07-05T20:16:00.002+03:00

Plans for the FUTURE!

2011-06-26T18:32:00.003+03:00

Mul on tunne, et Tallinn on end minu jaoks ammendanud. Lihtsalt väikseks ja igavaks on see linn jäänud.

Samamoodi ei paku pinget elustiil - 2000€ liisinguford, 3-toaline korter mustakal, 40-selt keskeakriis.

Plaanides on suured linnad üle Atlandi ookeani.
Talvel tahan plaanid räpsemalt paika panna ja seejärel...kes teab, mis elu toob :)

Thesis

2011-06-26T17:24:00.003+03:00

Uhkustan:

Juhan Ressar - Tallinna Tehnikakõrgkooli teede-ehituse eriala parima lõputöö autor 2011.

Lõputöö teema: Masinkontrolliseadmete rakendamise kasumlikkuse analüüs aluste ehitusel Mäo ümbersõidu projekti näitel.

Kõrgelt

2011-06-05T17:18:00.001+03:00

Detailid Annika koduaiast

2011-06-04T22:10:00.001+03:00

Marion

2011-06-04T21:55:00.001+03:00

900 turbo

2011-06-04T21:41:00.006+03:00

Saabism on süvenenud - turbokas nüüd tagumiku all ;)

01062011

2011-06-01T23:56:00.004+03:00

Üks periood elus sai täna läbi - kaitsesin Tallinna Tehnikakõrgkoolis oma lõputöö hindele 5 ja olen kooli sisuliselt lõpetanud. Jäänud veel pidulik aktus, mis toimub 18.06.11.
4 aastat õppimist on selja taga. Samuti palju praktikat ja töörohkeid suvesid. Teedeehitus on mul hinge sees hoidnud ja hoiab ka edaspidi. Tööd jagub üleliia ja päevad on pikad ja sageli pingelised, kuid tasu on ka vastav...ning kuidagi peab ju elamiseks raha teenima :)
Tunnen rõõmu, et saan lõpetada 4 aastaga. Eelmise aasta pingutused sügissemestri järgi tegemiseks tasusid ära! Ei pea veel üht aastat virelema ja saan ka tööle pühenduda täielikult.

Järgmine suurem eesmärk - saada iseenda tööandjaks!

Näeme teedel!

Linnuke

2011-05-07T18:25:00.001+03:00

Mööda sõpakat jalutades...

2011-03-10T14:09:00.004+02:00

Vaikus

2011-03-06T20:44:00.001+02:00

Mõtted..

2011-03-06T20:19:00.004+02:00

Mõned asjad on muutunud ja see on hea.
Mõned asjad on muutunud ja see pole hea.
Muutus pidi olema ainuke püsiv nähtus universumis.

Halb on see, et mul on hetkel reaalselt päris korralikult vaba aega, kuid ma ei kasuta seda pildistamiseks. Mul on olemas täiesti asjalik varustus, kuid pole enam kombeks minna lihtsalt välja jalutama koos fotokaga. Üldse pole nagu enam kombeks pilti teha. Ometi teiste pilte sirvides tekib ülisuur isu minna ja ise midagi tabada...

Terves kehas terve vaim!

2011-02-08T23:29:00.003+02:00

Kuna olen vahelduva eduga juba üle kolme aasta jõusaalis käinud, siis käisin ükspäev oma keha mõõtmas. Kahjuks pole mu "jõusaalikarjäär" kaugeltki pidev ja sile tee olnud...oma suurt osa on selles mänginud töötamine teedeehituse valdkonnas, kus tööpäevad on reeglina ülipikad ja mingisugust kindlat treening-graafikut koostada ei saa. Rahulikumad ajad on novembrist märtsini...ja siis üritan ikka hantleid rebida. Kahjuks on aga sellise kõikuva järjepidevusega väga keeruline mingeid tulemusi taga ajada...
Aga midagi annab siiski ära teha.

Igatahes käisin end targal aparaadil mõõtmas ning tulemused on siin:

Pikkus:187cm
Kehakaal(riided seljas): 97,2kg (Norm 74-82) Üldiselt olen rahul, sõjaväe ajal kaalusin lausa 102kg. Siiski on plaanis rasvade arvelt vähemalt 5kg veel maha saada.
Ööpäevane kaloraaž: 2504kcal
Keha veesisaldus: 60,2% (Norm 55-65%)
Vistseraalse rasva protsent: 6% (Norm 4%) Sellega tuleb vaeva näha. Vistseraalne rasv on see rasv, mis asub elundite ümber. Kindlasti tahan selle normi saada!
Luustik: 4,1kg (Norm 3,69kg) Selle kohta avaldati imestust. Väga harv pidi olema juhus, kui see üle 4kg on. Eks vanemad on mulle koguaeg öelnud, et ma suure kondiga olen :) Õiget juttu on rääkinud :)
Lihased: 79,8kg Nice! Kogukaalu arvestades meeldib see arv mulle väga :)
Rasvaprotsent: 13,6% (Norm 14,9%) Selle saan ma veel allapoole ;) Peegelpildiga veel rahul pole, kuigi võrreldes eelmise aastaga on vahe märgatav. Aga õige toitumisega loodan rasvaprotsenti veel märgatavalt langetada :)

Kokkuvõtteks - trenn jätkub! ;)

Päikeseline Pirita

2011-02-06T20:37:00.015+02:00

Uskumatu, kui kiirelt aeg läheb. Täna oli nii kena ja päikeseline ilm, et mulle tuli Pirita-isu peale. Viimati käisin seal....ma tõesti ei teagi millal. Kõiksugu aegu on vahepeal olnud - perioodid nagu sõjaväe aeg ja Häädemeestel elamise aeg...ei imesta ka, et tekkis igatsus ühe loojangu-aegse jalutuskäigu järele Pirita rannas...

Jää sillerdas.

Andres puhkab.

Huvitavaid asju on rannas.

Spordimehed.

Suurepärane ilm kodukohas

2011-01-28T21:33:00.028+02:00

Külmad ilmad

2011-01-28T21:28:00.006+02:00

Kapitalism

Vedel maailm

Aknast

2011-01-20T17:47:00.002+02:00

Segadus

Selgem vaade

Tantsutähed riiki juhtima!

2010-12-30T15:40:00.004+02:00

Tantsutähest värske sots Liina Vahter pürib riigikokku

Jaaaaa ! ! ! Kindlasti ! ! ! Ma arvan ka, et meie riiki peaksid juhtima NÄITLEJAD, SPORTLASED, TANTSIJAD, MUUSIKUD! Ja siis pärast mõni imestab: "Tra, miks meie riik perses on??" Andke abi !

Aga tegelikult teeb ikka murelikuks küll.
Mulle ei mahu pähe igasugu noorpoliitikud. . . Üldse ei mahu. Nii palju kui nendega kokku olen puutunud, siis nad ei tea mitte millestki mitte midagi, aga tahavad "nii väga, et riik ikka parem oleks ja kõigil hea oleks ja et saaks erakonna tuulepluusi ja rinnamärki kanda ja aww, kui lahe, ma olin eile Aktuaalses Kaameras, seal kõige taga, aww, nii lahe teised nägid ka."

Ükspäev oli Tammsaare pargis IRL-i telk, seal külmetasid üks vanem proua ja siis üks "noorpoliitik", kes soojapuhuri kinganinade peale pikali oli pannud. Midagi tarka nad ei rääkinud, viisid läbi erakonna jaoks mingit valimispropagandat. Nende õnneks oli sealt möödaminnes peatunud üks erakonna vana kala, eesmärgiga neid veidi innustada. Härra pakkus mulle glögi ja piparkooki. Keeldusin viisakalt ja ütlesin, et mul teised huvid. Sain oma küsimused küsitud ja adekvaatsed vastusedki. Härra oli väga osav suhtleja. "Noorpoliitik" värises telgi nurgas külmast ning ei osanud suurt midagi kaasa rääkida. Korra tuli mingi lause stiilis: "Midagi sellist vist oli jah." Aga sellest hoolimata erakonna rinnamärk säras mantlil! Kuigi päikest polnud. Säras! ! ! :P
Mina arvan, et poliitikasse tasub minna siis, kui sa oled end mingis teises eluvaldkonnas tugevalt tõestanud ning sind tunnustatakse kui head juhti ja inimest, kes oskab kriitiliselt mõelda ning näha asju erinevatest vaatenurkadest. 19 aastane "poliitik" on lihtsalt naljanumber. Täielik naljanumber !

Aga samas keda kotib...tantsupreili tantsis ju ilusti ja soeng on ka koguaeg ilus...sobib riigikokku küll :) Teeks telefonihääletuse ka! :)

Loll jutt suhu tagasi!

2010-12-30T15:29:00.003+02:00

Ma arvan, et mul pole vaja linkida erinevatele artiklitele, kus kirjutatakse kütuse, toidukorvi jms hinnatõusust - võtke mõni online-ajaleht lahti ja leiate uudiseid kõvasti. Tarbijahinnaindeks kasvab jõudsalt. Me jääme iga päev järjest vaesemaks. Nii ongi! Ei aita mingi sinine lipik, mille keegi sinisilmne välja mõtles ja oma silmavärvi järgi disainis. Rahavahetusega kaasneb hinnatõus. Täpselt nagu rubla-krooni ajal! Kes vastu vaidleb - on loll või poliitik.
Suvel saab kool läbi....mmm....kas lõuna poole või lausa mõnele teisele kontinendile?! :)

Vanamees ja koer

2010-12-29T16:00:00.001+02:00

Hoolimata väikesest ebateravusest mõtlesin ikkagi üles panna.

2010-12-22T13:27:00.001+02:00

How to make money with money?

Peaaegu et suvaklõpsud

2010-12-21T18:36:00.005+02:00

Hommik!

Linnalind. Musträstas.

Bokeh.

Päikesepaistelisi päevi on ka :)

Rahulik õhtu :P

Jaan Tätte - Sina ja jõgi

Lumine Häädemeeste

2010-12-18T10:24:00.011+02:00

Tuisune linn

2010-12-01T23:32:00.016+02:00

Praegused ilmad on väga head fotoilmad :)
Tuisku trotsides kondasime esmaspäeva õhtul mööda linna. Tulemused on kõigile nähtavad :)

Mõned fotod Suurküla alt

2010-12-01T22:26:00.019+02:00

Käisin üle pika aja maal. Seal oli ka lumi maha tulnud.

Dash Berlin - Man on the run

Ühise elamise maja

2010-11-21T16:59:00.007+02:00

Coffffeeeeee

TV-tuba

Koridor

Tuba

Mina ja sada teist.

Kisub külmaks

2010-11-09T11:57:00.001+02:00

Tööl käimine on kahjulik

2010-11-02T17:23:00.003+02:00

Ma vajan nii väga puhkust!
Aprilli kuust alates tööl käinud. Hakkab üle viskama.
Pole jõudnud tegeleda fotograafiaga, kuigi nii väga tahaks.
Pole jõudnud käia trennis, kuigi nii väga tahaks.
Lisaks kannatavad suhted paljude inimestega.

Olen kaalus juurde võtnud, närvid on läbi, motivatsioon maas.
Tegelen ainult tööga...ja kui päev läbi, siis ei jõua enam midagi teha.

Tuleb leida mingi muu viis, kuidas elamiseks pappi teenida.

Vahepeal printisin välja mõned pildid, mida FB kaudu müüa üritasin. Kuid nagu arvata oligi, siis praegusel ajal ei raiska inimesed selliste asjade peale eriti raha. Vähemalt ei kripelda enam see küsimus, kas niiviisi on võimalik midagi teenida või mitte, kuna asi on järele proovitud.

Oehh...tuleks vaid lumi maha...

Õhtused käimised

2010-10-10T19:04:00.012+03:00

Praegune kodutänav Tallinnas

Ristmik

Kristiine parkla

Kristiine keskus

Kaarli kirik

Star filtriga

Fassaad

Meie rist ja viletsus

100 sekundit

2010-10-09T18:23:00.006+03:00

Käisin ükspäev telesaate "100 sekundit" castingul. Mõtlesin, et vaatan kui lihtsalt saatesse pääseb. Pääsemise korral oli plaanis mängus kiirelt kõige väiksem summa välja võtta ja väljuda saatest intelligentse inimese kombel - rahaga.

Nüüd aga castingust. TV3 majas oli igasugu erinevaid inimesi. Kõik täitsid ankeete, kus küsimusi inimese iseloomu, hobide ning elustiili kohta. Peale ankeedi täitmist oli ette nähtud kaameraproov, kus 2 näitsikut küsisid erinevaid küsimusi, tabamaks ära millise inimesega on tegu.
Kaameraproovi juttu oli järjekorras kuulda. Seal nägin/kuulsin ma, kui lollid võivad inimesed olla! Uskumatu. 40-50 aastane naine seletab, et kui ta ikka eriti palju vastuseid ei vasta, siis ta võib võtta kõige väiksema summa jne...

Kuidas inimesed ei saa aru selle saate mõttest? Kas sinna tõesti tahetakse inimesi, kes teavad palju ja siis ilusti kohe summad selgeks saavad ja rahulikult koju lähevad? EI! See on meelelahutus! Mida targemad ja ihnemad inimesed sinna saadakse, seda parem telekanalile endale! Seljuhul näeb televaataja suuri summasid ja tulist kaklemist raha pärast. Lõpuks lähevad kõik koju, taskus vaid 2 kätt ning saade müüb end tohutult! Samuti on telekanali kulutused minimaalsed - mingit summat ei pea välja maksma! Seega ei tasu endast jätte pehmekese muljelt - on ju loogiline !

Kui tuli minu kord kaamera ette astuda, siis olin ma selleks valmistunud. Kui küsiti: "Kas te oleksite nõus kõige väiksema summaga, kui te kõige vähem vastata oskate?", siis vastasin üleolevalt, et see on võimatu, et ma kõige vähem tean. Selgitasin, et ei lahku mitte mingil juhul saatest kõige väiksema summaga - oman selleks liiga palju teadmisi ning ei usu et minu panus on kõige väiksem. Üks küsimus kõlas nii: "Kui väeti pensionär peaks teiega koos mängima ja mängu lõpus halama hakkama, et tal nii raske elu ja et tal ikka väga raha vaja, kas te siis oleksite nõus temale kõige suurema summa andma?" Vastasin, et kindlasti mitte, las see pensionär halab kodus edasi... Ühesõnaga jätsin endast sellise südametu ja ülbe mehe mulje :) See töötas! Mulle helistati paari päeva pärast. Kuna aga pakuti kohta saatesse "60 sekundit", kus summad väiksemad, siis ütlesin viisakalt ära :) Mis te arvate, kas too 40-50 aastane pehmeke sai saatesse? Ma ei usu millegipärast!

Oleks ma saatesse läinud, siis oleksin läinud kindla peale ja kõige väiksema summa välja võtnud.
Selle mängu psühholoogia on väga lihtne - seal on edukad need inimesed, kellel on piisavalt sotsiaalset ning emotsionaalset intelligentsust.

Mis alati ärritab osalejaid on see, kuidas võib kõige lollim vastaja nõuda kõige suuremat summat.
Aga tavaliselt ongi nii, et inimese intelligentsus on pöördvõrdelises seoses tema ihnusega. Loll nõuabki kõige suuremat summat! See lihtsalt on nii! Seega intelligentne inimene mõistab, et ta läheb saatesse kaks kätt taskus, võib aga ära tulla kasvõi näiteks 10000 krooniga. Mis aga ei lase mitte eriti intelligentsel inimesel selle summaga leppida on majanduslik äkkviha - miks peaks minust kehvem vastaja saama näiteks kõige suurema summa!

Majandusliku äkkviha tüüpnäiteks:
Kujuta ette, et kõnnid kaubanduskeskuses ringi ning sinu juurde astub mingi vennike ning peatab ka mingi suvalise tüübi. Ta pakub sinule ja teisele töllile 100 000 krooni. Jagama aga peate summa nii, et üks saab näiteks 3 000 krooni ja teine 97 000 krooni, tingimusel et jõuate summades kohe kokkuleppele. Mis toimuma hakkab? Toimuma hakkab see, et te ei jõua kokkuleppele! Sina tahad ju 97k saada...mis sa ikka selle 3k-ga teed! Hakkad teise tüübiga vaidlema, et mis mees too on, et suuremat summat endale nõuab! Kaklus kogub hoogu, järjest kurjemad sõnad lähevad käiku. Kaineks lööb teid mõlemat see, et rahapakkuja ütleb, et kahjuks te kokkuleppele ei jõua ning ei saa midagi. Head aega!
Nüüd aga reaalsusesse - läksid poodi, rahakotis paarasada krooni. Oleksid võinud saada kas 3000 või 97000. Sa ei saanud midagi! Mis takistas sind 3000 saamast, oli su ego! Nüüd kõnnid poes edasi, tuju sitt ja rahakotis ikkagi paarsada krooni.

Kogu loo point aga ongi see, mis alguses sai ära mainitud - kuidas saavad mõned inimesed nii lambad olla, et ei suuda mõelda suures plaanis või siis vaadata asja erinevatest vaatenurkadest? No kohe üldse ei suuda!

___

2010-10-03T21:26:00.019+03:00

Tahan nüüd uuesti fotograafiaga tegelema hakata. Kuid kiired ajad pole veel mööda läinud ja alatasa napib aega hobide jaoks.

Kodukandipäevad ja muu

2010-08-09T21:49:00.018+03:00

Väga mõnus kontsert oli !

Rahvast oli rohkem, kui inimesi.

HDM kommando paagi-auto.

Ma.

Tuletõrje-kutsu.

Paakautost vesi basseini.

Kerge juga.

Laiem juga.

Naabrimees :)

Omavahel suheldakse käemärkidega.

Peegeldus basseinist.

Natuke karvasem, kui tavaliselt :)

Kännud hõõguvad lõkkes.

Kodukandipäevade teisel õhtul.

Augustist augustini

2010-07-27T21:11:00.003+03:00

"Augustist augustini 2010" - reklaam from Salasilm on Vimeo.

Häädemeeste kodukandipäevade raames kell 20:30 Häädemeeste Seltsimajas - 4 Häädemeeste noore fotod augustist augustini. Fotograafid: Juhan Ressar, Sander Lõhmus, Märt Kose, Jüri Looring. Kuna asi toimub juba neljandat korda...siis vast võib seda juba traditsiooniks lugeda :) Ootame vanu huvilisi ja ka uusi nägusid.

Student

2010-07-25T22:49:00.004+03:00

Mõtlesin just, et see oli jama, et talvel ja kevadel hullult tuupisin ja sügise järgi tegin...üliõpilaselu kui selline saab nüüd nii kiiresti läbi :(

Esimene kursus - fun.

Teine kursus - double fun.

Kolmas kursus - tuupimine3000.

Neljas kursus - eks näis, mis saab :) Tuleb võtta viimast ;)

Oh jah...ei teagi mida arvata. Elu on keeruline.

Uppumistest

2010-07-22T18:40:00.003+03:00

Viimasel ajal on väga palju uppunuid olnud.

Võiks panna iga ranna ja suurema ujumiskoha peasissepääsu juurde sildi:

"Tere tulemast *** randa!

Nautige siinviibimist ja ilusat ilma. Ärge jätke oma kaaslasi ja lapsi järelvalveta.

Hoiatuseks: Siin rannas sel aastal uppunud X inimest!"

Ehk siis mingi kaunter, mis külalistele teavitab mitu inimest seal rannas juba uppunud on.
Parajalt šokeeriv silt, kuid ehk paneb nii mõnegi inimese mõtlema.

Tornide linn

2010-07-02T19:10:00.004+03:00

Täna sattusin seoses tööülesannete täitmisega Tallinnasse.

Kuidas saab nii värdjat linna igatseda ??????

Nagu meremees - mandril igatseb merd ja merel mandrit.

MA TAHAN TALLINNASSE ! ! ! !

Vennaskond - Oi Te Poisid

Laulgem, poisid, praegu kõige kallimast,
väiksest linnast, meie armsast Tallinnast
ehkki hallid tema paesed teed,
ikka head meile need.

Kui sa hulgud mööda kitsast tänavat,
neiu silmad sulle vastu säravad.
Oi, te poisid, kuis teil põleb rind,
neiu, ma ei jäta sind.

Kui sul leitud pole õiget kallimat,
vaata ringi meie armsas Tallinnas.
Stroomi rannas liigub kõrge kiik,
laulab seal tüdruk nii.

Lööme õhtul saapad hästi klantsima
ja siis Kadriorgu lähme tantsima.
Oi, te poisid, kuis teil põleb rind,
neiu, ma ei jäta sind.

Kes siit ükskord leiab hella kallima,
see ei lahku enam iial Tallinnast.
Loome kodu kõrgel kaldapael,
kostab sealt laste naer.

Pilgub merelt meile kauge majakas,
hüüab kaunist õnne valge kajakas.
Oi, te poisid, kuis küll põleb rind,
neiu, ma ei jäta sind.

Jaanipäeva fotokonkurss@ilm.ee

2010-07-02T18:50:00.002+03:00

Mõtlesin ükspäev, et alkomeeter on vaja kusagilt osta. Sirvisin ilm.ee-d, et näha lähipäevade ilma ja nägin et sealse fotokonkursi auhinnaks on ka alkomeetrid. Otsustasin siis osa võtta ning...läks hästi. Ei peagi alkomeetrit ostma :) :) :)
Tulemused täpsemalt: ilm.ee

ÖÖ maanteel

2010-06-29T19:48:00.020+03:00

Enamikel piltidel on kaameral ees oranž üleminekuga filter.

Kiirendusraja ääres.

Lilleke rohus

Eelmine kaader + Auto Levels

Käpad taeva poole !

Istume niisama :D

Aliisi siluett

Hazards

Heinamaa on udusse mattunud

Plahvatus!? Siiski udu ja rekka tuled :)

Sunnier Days

2010-06-21T23:08:00.014+03:00

Väike filmiõhtu

HDM Kultuurimaja taga

Muinasjutt

Päeva viimastes kiirtes

Rannaäärne asustus

Mõned hetked enne päikese kadumist horisondi taha

Led Zeppelin - Going To California

Sunny days

2010-06-17T21:00:00.000+03:00

Varasuvi

2010-06-08T19:49:00.008+03:00

Rododendroni õis

Hosta

Heleroooooosa

Päikesekiired ja roosad õied

Hobusõit

Ikka trahvi...

2010-06-02T19:07:00.007+03:00

Postimees kirjutab:

Popitamine võib tuua kuni 12 000-kroonise trahvi

"Enam kui igast viiendast koolitunnist põhjuseta puuduva lapse vanemat võib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse jõustumisel karistada kuni 12 000 krooniga.

Trahvi maksimaalne suurus on haridusministeeriumi pressijuhi Tarmu Kurmi sõnul 200 trahviühikut. «Ühe trahviühiku suurus on 60 krooni ehk siis maksimummäär on 12 000 krooni. Rõhutan siinkohal, et see on maksimummäär,» märkis Kurm.

Tema sõnul esitab trahvi ja jälgib selle tasumist valla- või linnavalitsus.

Kurm meenutas, et eelnõu kohaselt ei karistata vanemat, kui ta on koolilt või omavalitsuselt taotlenud koolikohustuse täitmise tagamiseks meetmete rakendamist ning osaleb taolises programmis aktiivselt.

«Selles mõttes pole karta, et trahvi hakatakse määrama automaatselt, kui õpilane puudub põhjuseta 20 protsendist tundidest,» rääkis Kurm.

«Trahv on äärmuslik meede ja mõeldud eeskätt vanematele, kes koolikohustuse täitmisesse ükskõikselt suhtuvad ega osale probleemi lahendamisel.»

Kui vanemad üritavad parimat ja teevad kooli ning omavalitsusega koostööd, kuid laps siiski koolis ei käi, siis sellisel puhul Kurmi väitel neid trahviga karistada ei saa."

Teate....minge te õige ka....

Kas on siin riigis veel midagi, mida pole maksustatud? Ikka ja ainult trahvi ja makse. Kaine mõistus peaks ka mingilt maalt sisse lööma!
Ma juba tunnen kaasa nende laste vanematele, kes on niigi vaesed ning ei suuda oma nagamanne kooli sundida. Riigil pole vist aimugi, kui palju on inimesi, kes üritavad iga kuu ots-otsaga kokku tulla, et hing sees püsiks. Või noh..mingisugune õrn aimdus statistika näol on kindlasti olemas...aga noh...keda kotib! Uppuja - päästa end ise! Keerame sulle trahvid kaela ! ! !
...ja ongi olemas järjekordsed inimesed, kes on depressioonis ja võlgades.

Ma saan täiesti aru selle idee eesmärgist - lapsed kooli, kõigile parem haridus ja sealt edasi juba parem ühiskond jne. Aga goddamnit, igasugune trahvidega ähvardamine ja hirmutamine ei ole mingisugune lahendus!

Aga mis idee mul nüüd tärkas...kui nii väga on soovi kedagi trahvida, siis võiks hakata trahvima neid Riigikogu liikmeid, kes istungitest osa ei võta. Küll on olnud neid olukordi, kus jälle keegi ei jõua ja keegi saa osaleda jne. Iga loll leiab vabanduse. Aga teeks nüüd nii, et kui härra parlamendisaadik ei osale 20 protsendil istungitest, siis võtame alguses ära hüvitised. Kui protsent on suurem, siis teeme trahvi. Kui puudumise protsent on juba ülisuur, siis surume peale mingisuguse paremaks-inimeseks-saamise-programmi...nagu ikka tänapäeval kombeks.

Kirjutis võib tunduda küll turumuti tasemel vingumisena...aga mis mul üle jääb, kui riigiisad teiste silmis pinnukesi näevad, kuid oma silmis palke ei näe.

Olukord riigis on niivõrd absurdne, et koli või homne päev Rootsi :)

Pikali maas...

2010-05-29T20:41:00.004+03:00

...sest muudmoodi on lähivõtteid raske teha :)

Joogikõrs :)

Karukell

Piibeleht

Pärnu Rannapargist

2010-05-28T20:57:00.006+03:00

Kenad pingid jalakäijate tee ääres.

??? betoonist rõvedused mujal pargis.

Pärnu Rannapargis tööülesandeid täites riivasid silma need betoonihunnikud. Alguses puudusid need puust klotsid ja mõistatasime, et millega võiks tegu olla. Arvasime, et laudadega. Õigesti arvasime. Nüüd kui pingid juurde toodud, saab iga lollgi sellest aru.
Aga huvi pakub mulle see, miks valiti pargi kuuskede keskele just sellised lauakomplektid.
Esiteks on need ülikoledad! Ilus ja roheline puudevaheline ala...ja täis halli ning igavat betooni!
Teiseks on need ebamugavad! Raske on neid suuri puust klotse liigutada ja laua ääres istumine on ka omamoodi kogemus.
Kolmandaks vaevab mind küsimus, et mis saab talvel? Betoon peab kenasti vastu....kuid puuklotsid? Muidugi on neid immutatud mingisuguste ainetega, mis neid kaitsevad ilmastiku eest. Aga kaua need niimoodi väljas kestavad? Eriti kui arvestada seda, et osad klotsid on parajalt lõhki kuivanud - parajad pikipraod on juba sees. Või viiakse talvel need rasked klotsid kuhugi siseruumidesse varju? Seda ma ei taha uskuda. Seega ei usu ma eriti nende klotside vastupidavusse meie kliimas.

Tundub, et valik on tehtud vastavalt majanduslikule seisule. Aga olgem ausad...see valik on kole!
Kõnniteede ääres seevastu on aga väga kenad pingid. Omamoodi disainiga ning mugavad, kuna saab ka selga toetada.

Soovin edaspidi näha rohkem loovust selliste projektidega! Tegemist on ometigi ranna-alaga! Seal käib suvel kümneid tuhandeid inimesi. Pole mõtet teha sinna mingeid koledaid käkke!

Siit-sealt

2010-05-28T20:47:00.004+03:00

Siil käis maja lähedal kõhutäidet otsimas. Luurasin teda õhtul sõstrapõõsa tagant :)

Koduaia lilled.

Konkreetne värk

2010-05-23T22:29:00.003+03:00

Loen alati huviga vallalehte. Eriti neid artikleid, kus juttu igasugu istungite käekäigust ja tähtsatest otsustest.
Kui lehte on trükitud midagi, siis peaks see aga olema väga konkreetne ja üheselt mõistetav. Kahjuks on aga vahel nii, et lehes on sellised informatsioonitükikesed, nagu antud pildil näha võib.
Kas saab midagi veel ajuvabamat trükkida?
Näiteks võiks ju järgmisesse lehte kirjutada eraldi punkti alla: "Otsustasime teha midagi."või "Väljastasime ühele mehele ühte kohta ehitusloa."

Loodan siiralt, et ei pea enam sellist jama meie valla ametlikust häälekandjast lugema.

Natukene niiskem, kui tavaliselt

2010-05-19T19:09:00.003+03:00

Esimesed klõpsud uue-vana kaameraga :)

2010-05-16T16:23:00.022+03:00

Lepatriinu

Rohus

Vana kuur

Vana koolimaja juures

Loojangu ajal :)

Looduslikud värvid :)

Nurmenukud

Vana koolimaja juures

Lebasin mere ääres selili

Mardikas

Vesine

Väike ja suured

Poisid käisid ujumas

Värvid

Õie sees :)

RESTART!

2010-05-15T20:15:00.004+03:00

Narkosaadetis Peruust?

Käes mingi huvitav aparaat.

Mis on neil kahel pildil ühist? Pean tunnistama, et mul puuduvad kontaktid Peruu narkokulleritega. Seega võib välistada, et selles imelikus pakendis on midagi illegaalset. Ometigi on need kaks pilti omavahel seotud. Siduvaks detailiks on see aparaat, mis mul teisel pildil käes.

Kes fotokat käes hoidnud, see teab millega tegu!

Jah, see on NIKON!

See on vana hea Nikon D50!

Varsti hakkab jälle pilte tulema ! ! ! ;)

"Käi perse, Keskerakond!"

2010-05-10T21:01:00.005+03:00

Kahju, et ei saanud NO99 kõige skandaalsemat teatritükki ise kaema minna.

Nii mõndagi aga on võimalik näha ja kuulda interneti teel.

Näiteks: REPORTER.EE

Vaatan ja kuulan neid klippe...ja mõtlen...LÕPUKS!

Lõpuks keegi räägib asjadest nii, nagu need on! Ning täiesti julgelt ja avalikult.

Samas aga on kahju...kahju, et seda peab tegema teater. Kahju, et seda ei tee inimesed, kes igapäevaselt poliitikaga tegelevad. Kahju, et seda ei tee kõik need, kes näevad, et asjad ei ole nii nagu peaksid olema.

Kuid kuidas saakski see võimalik olla? Üksi ei saa ju ometi tuuleveskitega võidelda. Esimeses raundis lüüakse pikali ja tekib järjekordne poliitlaip, kelle peale sülitada ja keda peksta. Eesti poliitikas lüüakse maaslamajat...ja kuidas veel.

Loodan ja ootan, et tulevik toob poliitikutele veelgi teravamaid kriitikanooli ja seda mitte ainult mõne teatri poolt. Millalgi peab see Eesti elu ju paremuse poole ka liikuma.

Oleme juba Euroopa Liidus, kuid keda me petame - Nõukogude Liidu aja mõjud on visad kaduma. Läheb veel paar-kolm põlvkonda aega. Seniks aga ei tohi lasta JOKK-situatsioone mööda ilma kriitikata!

Ehk saab millalgi meie riigist asja.

Koduvald

2010-05-09T17:19:00.001+03:00

Häädemeeste on mõttetu koht.

Noorele inimesele, ma mõtlen.

Usun, et 73-selt naudiksin ma siin elamist.

Praegu aga...ootan suve lõppu - kooli ja vaheldusrikkamat elu Tallinnas.

Külmal talvel tahaks ikka üht magusat maasikamarja!

2010-04-16T21:21:00.011+03:00

Sügissemester - tehtud!

Kevadsemester - tehtud!

Nüüd praktikal.

Kaotasin palju palju vaba aega...aga võitsin terve aasta! Oli väga raske. Aga sain hakkama.

Kõige raskem asja juures - suurte mahtude juures iseenese motiveerimine ja tööjaotuse korraldamine. Tuli paika panna prioriteedid ja tegutseda vastavalt tähtaegadele ja võimalustele.

Esialgu kadus kohe mott ära - kõik tundus kuidagi ületamatu ja koguaeg tuli uusi asju juurde. Mõnest ainest ei jaganud esimesed n+1 loengut mitte kui midagi, kuna ilma varasemate teadmisteta eelnevast semestrist on väga raske uutest asjadest aru saada. Sügisel olid osad ained sellised, mis andsid eelteadmised tegelemaks ainetega, mis tulekul kevadsemestril. Aga teadsin, et püssi ei tohi kohe põõsasse ka visata. Hakkasin seda suurt kooki mitmest servast näksima ja liikusin ampsude kaupa tsentri poole - seal oli magus maasikas, mis kaetud šokolaadiga. Ilmselgelt oli see maasikas siis rahulolu, mis saabub kui kõik tehtud on. Aga oh õnnetust - seda kooki ei ole üldse kerge süüa - nimelt on see koogike keset suurt ja laia ookeani. Mina olen aga klammerdunud koogi serva külge ja lained ähvardavad mind vee alla matta. On pime ja talvine aeg. Ookeanis möllab torm, hoovused loobivad mind koos selle koogikesega. Kuidas nüüd küll hakkama saada? Uppuja päästmine pidi olema uppuja enda asi. Mulle visatakse aga päästerõngas :) :) Appi tulevad kursusekaaslased, kes viitsivad mulle asju seletada ja loengumaterjale tõlkida. Koos selle päästerõngaga närin ma seda maitsetut koogikest. Et ainult jõuaks sinna keskele, kus see maasikas on. Iga suutäis, mille abil liikusin maasikani, andis mingi väikese rahulolutunde. Koorem läks iga sammuga kergemaks ja päästerõngas tõstis mind aina kõrgemale veenivoost. Alguses ainult silmad, kõrvad ja nina ja suu vee alt väljas - hingata saan, näen mis toimub ja kuulen infot ja saan teada, mida kõike vaja teha. Sirutan käe veest välja koogi veepealse osani - saan hakata tegelema esimeste ülesannetega. Raskus õlgadelt langeb ja päästevest tõstab mindki kõrgemale. Lained aga loksuvad ja ähvardavad peanupu vee alla viia. Siiski ei anna alla ja siplen edasi. Vähehaaval tõusen aina kõrgemale sellest ookeanist. Lõpuks lakkab suur torm ja päike hakkab paistma. Energiat tuleb aina juurde! Veepind läheb aina siledamaks ning suured lained taanduvad. Kooki pole enam palju jäänud. Mõned üksikud ampsud veel ja saangi maasika kätte.

Nüüd on maasikas käes ja ära söödud.

Selgub aga, et suuremat naudingut pakkus rohkem see, kui mõtlesin selle maasikani jõudmisele. Kui maasikas käes ja ära söödud, siis oli kuidagi tavaline tunne...ah et ei olnudki siis mingit erilist maitset. Tavaline maasikas.

Kuidagi imelik tegelikult - kuhu see suur rahulolu siis jäi? Ilmselgelt tekkisid juba elus uued mured ja probleemid millega tegeleda. Polegi nagu aega olnud, et töö vilju nautida. Rohkem nagu selline tunne, et polegi millegagi hakkama saanud. Hmhh...

Mida tulevik toob?

2010-03-22T22:02:00.002+02:00

Kooli lõpp paistab.

Olen juba veidi aega mõelnud...et...mis edasi?

Aastakene veel kooli ja siis olengi lõpuks vaba mees. Haridus käes ja saan tööd teha.

Aga...nii huvitav kui see ka pole...elades koguaeg vaesuses ja õppides koguaeg midagi, on tekkinud tunne, et ma ei taha et see otsa saaks. Vaesus võiks muidugi otsa saada. Aga see õppimine...hmm...no tahaks veel! Nii väga tahaks! Inimene pidi küll õppima terve elu ja surema ikka lollina...aga praegu tunnen siiski, et ehk peaksin õpinguid jätkama peale neljandat aastat.

Ehk väike aastane paus...käiks tööl ja teeniks raha ning siis sukelduks taas üliõpilasellu. Eks peab mõtlema, kas päevasesse või kaugõppesse. Teine küsimus on, kus õpinguid jätkata. Praegu on ainukeseks loogiliseks variandiks TTÜ, kuid sahinad käivad, et varsti on ka meie kallis TTK-s võimalik magistriõpe teedeehituse vallas.

Või õpiks hoopis midagi uut juurde? Hmm...

Veel mõtteid tulevikust.

Alles nüüd olen hakanud selgemini mõtlema, kus ma elama ja töötama hakkan. Elu on lühike, ma ei taha olla mingi kakk, kes saab paberi kätte ja siis elu lõpuni tiksub mingit asja nokitsedes.

Praeguste plaanide järgi lähen Pärnu kanti tööle...aga...kas nii jääbki? EI TOHI! Tahan noorena veel suurlinna võimalusi ja end proovile panna. Usun endasse ja tahan leida oma energiale väljundi. Tahan raskeid ülesandeid, tahan keerulist tööd! Tahan areneda! Tahan õppida!

Julge pealehakkamine ON pool võitu !

Sahk taga...

2010-03-10T21:00:00.004+02:00

Oi aegu ammuseid...

...kopp ees tuupimisest ! ! ! !

Saaks see jama juba läbi...

Kiks lisas orksi albumisse pilte, mis ma kunagi ühel suvel temast tegin.
Piltides on teatavasti peale visuaalse poole ka autori jaoks mingisugused emotsioonid ja tunded, mis teda pilti tehes valdasid. Või siis üldised mälestused sellest ajast, mil pilt tehtud...
...ja oi...küll siis oli elu kuidagi lihtsam, värvilisem, päikselisem ja lõbusam...
Tahan muretuid aegu tagasi!

Õnneks on pimedamad ajad möödas ja päikest veidi paistab juba...see annab vähemalt jõudu ja indu tegutsemiseks.

MILLALGI PEAB JU SEE JAMA OTSA LÕPPEMA ! ! !

Korras !

2010-02-08T21:20:00.002+02:00

...ja saingi oma kalli IBM T41 korralikult tööle :)

Laupäeva hommikul paar-kolm tundi "häkkimist" ja ongi kõik tibens-tobens korras ;)

USB 2.0 funkab ja enam ei crashi ka :) :)

Asjad sujuvad ;)

Snapid

2010-02-06T17:24:00.009+02:00

Kohati sajab lund.

Päike möllab

Lekkiv jääpurikas ^^

Punupats

Tehnika veab alt...

2010-02-04T21:20:00.003+02:00

Ohjah...väike hala jälle...
Nüüd on mu kallis läppar otsustanud, et hakkab mulle meelde tuletama, et ta pole enam kõige töökindlam.

Viskab suvalistel ajahetkedel BSODi kirjaga IRQL NOT LESS OR EQUAL. Eks homme üritan cd-tooriku otsida ja mälutesti ära teha...
Aga kurat seda teab, mis tal häda on.
Uue Windowsi installiga hakkas see BSODi jama pihta. Enne seda töötas ideaalselt alates sellest ajast, mil ma ta järelturult ostsin - 2007 suvi.
Masina puhul on tegu vana tööloomaga - IBM T41. Pole kunagi näinud vajadust osta kõige läikivamat asja poeletilt. Uurisin tollal hindu ja soovitusi hv.ee foorumist. Ning justnimelt IBM vana äriklassi soovitati kõige rohkem. Siiani tõesti mind truult teeninud. Raha maksin ta eest kunagi 7000 eeku. Minu meelest ülihea ost.
Aga jah, kapriisseks on muutunud. USB 2.0 ei taha ka töötada peale uut wini installi. Chipseti driverid saab küll installitud, kuid asi ei funka ikkagi. Eks mingi kala on kusagil sees. Peab veidi pead murdma...

Muidugi on praegune tihe aeg just kõige soodsam sellisteks viperusteks...oohhh...it never rains, but it pours...

Lihtne küsimus

2010-01-30T11:47:00.003+02:00

29.01.09 @ Vabaduse platsi bussipeatuses

Kõik hoolivad mu pensionist :)

2010-01-27T18:21:00.005+02:00

Kuna ajad rasked, siis käisin täna ERGOs. Eesmärk oli auto kindlustus peatada ja sealt veidi raha raha kätte saada :) Kuna saan raha tõesti ainult üürile ja toidule raisata, siis mingisugune bensiini ostmine on täiesti välistatud. No ja...kuna auto seisab...siis miks see raha peaks mul niimoodi vähemaks tiksuma :P
Kindlustus sai peatatud.

Aga enne kui ma ära sain minna...hakkas proua uurima, et kus mul pension praegu on? Et mis sambas jne. Ooooooooohhhhhhhhhhhh.............no ei väsi keegi iial ära sellest.
Selle küsimuse peale sain jälle seletada oma põhimõtteid ja seisukohti...
Osava jutuga tädil oli kõrval veel mingi tädike. Niimoodi nad seal kuulasid mind. Vahepeal noogutasid kaasa ja kiitsid, et jah, täitsa õigesti mõtled. Ja peale seda väikest kiitmist tuli jälle sama joru, mida nad kõik alati räägivad...
Eks see ole mingi pähemäärimispsühholoogia osa vist...et kuula inimest, nõustu temaga mingil määral, kiida teda veidi...ja siis paku omapoolset "superdiili" :) Justkui näitamaks, et we're on the same side ja et kõigile läheb tõesti südamesse, et kuidas mu vanaduspõlv möödub :)
Mis seal ikka...see ju nende töö...jõudu! :P

Kirjatüki ilmestamiseks üks pilt Viru keskuse wc-st. 18.10.08

Fotokirg veel põleb kusagil mu sees...

2010-01-25T17:24:00.003+02:00

Täna sain koolis üle pika aja käes hoida Nikon D50-t. Ohjummell.......see on nagu kallima kallistamine üle mitme kuu.

On lihtsalt mõned asjad, ilma milleta on elu tühisem. . .

Õnnelik inimene. 07 aasta vist.

Mis tegevus toimub?

2010-01-19T21:36:00.003+02:00

Sõjavägi sai minu jaoks selleks korraks siis läbi.
Novembri lõpus millalgi sain välja, ei mäletagi täpset kuupäeva.
Nädal aega passisin kodus tühja ning siis läksin kooli uurima, et mis võimalused mul õppimiseks on. Midagi keerulist polnudki...2 varianti...kas oodata uut rongi või joosta praegusele järgi. Tegin 5 minutiga kiired kalkulatsioonid peas läbi...mõtlesin oma rahalisele võimekusele(või siis selle peaaegu et puudumisele) ja siis võtsin paberi ja kirjutasin avalduse akadeemilise puhkuse katkestamiseks. Peab ikka järgi jooksma sellele rongile ! Kiirelt leidsin endale ka ühikakoha...ja siin ma nüüd kirjutangi seda väikest halapala :D Valus laks oli ühika esimene makse...tagatisraha 1000 eeku + essa kuu üür...

Kuidas elu on? Raske on. Väga raske. Vahel mõtlen, et miks krt ma üldse nii otsustasin. Oleksin ju võinud lebotada terve talve, kevade, suve...teha kodus midagi kasulikku...või puhata.
Aga olen loomu poolest juba selline, et kui langen tegevusetusesse, siis hakkan iseenda vastu mässama ja end kuidagi haletsema või kasutuna tundma.
Muidugi oleks see puhkuse variant lihtsam olnud...paljud oleksid seda rada läinud.
Aga jah...siin ma nüüd olen...tuubin nagu segane. Üritan end ise kuidagi motiveerida. Samas tean, et mõni aine on nagunii selline, mida on põhimõtteliselt ilma loengutes käimata on võimatu järgi vastata. See aga tähendab seda, et iga aine, mis pole sooritatud, viib alla õppeedukuse protsenti. Eelmisest aastast jäi see protsent 100% peale ja keskmine hinne oli ka veidi alla 4...ühesõnaga üsna hea seis. Mis aga nüüd juhtub? Protsent läheb alla...selle järgi ei pruugi kevadel stippi ka saada. Kaob ära see väike rahasummake, mis nii tähtis tegelikult :( Mida ma siis kevadel teen? :(

Pääseteena näen ma töökohta.
Kui mingigi sissetulek oleks olemas, siis ei oleks stip ka enam nii määrava tähtsusega. Siis oleksin järgmine aasta sellises seisus, et peaksin ehk ainult 1-2 ainet järgi vastama. See aga on täiesti teostatav. Kuigi parem oleks muidugi, kui suudaksin kõik ained sügissemestrist järgi teha. Aga eks näis, kuidas sellega läheb...

Nüüd aga mõtleme läbi paar lihtsamat varianti, mida kaalusin:

1) Lebo elu sügiseni ja kodus molutamine. Sellega oleks kaasnenud aga minu puhul räme rahulolematus iseendaga ja lõpuks oleks ma end tegevusetuse pärast lihtsalt haletsema hakanud. Pärast sellist logelemist on raske end uuesti õppimise lainele seada. Õppimise harjumus on väga tähtis ja seda peab hoidma!

2) Ehk oleks kuhugi tööle saanud? Oleks saanud raha teenida, normaalselt elada, kooli jaoks veidi kõrvale panna...terved kingad jalga osta... Jaaa....päris mõistlik variant. Aga siin on üks konks - töökoht on praegusel ajal ju luksus ! Sama võimalik oleks olnud see, et ei saa tööle. Pigem siis üritan koolis käia ja kooli kõrvalt tööd teha. 2 kärbest ühe hoobiga :)

3) Tõmmata sügiseni Eestist minema. Lõunapoole. EL piirid lahti...oleks ainult pöidla tee ääres püsti ajanud ja reisinud....oijah...ma pole vist eriline seikleja :P

Ühesõnaga. Valisin vist kõige raskema tee? Nojaaaaaa...
Aga kuidas see elu ikka paremaks läheb, kui ise midagi ette ei võta. Ega ei lähegi.
Seega...pingutan ja rühin edasi! Küll seal kusagil tunneli lõpus mingi valgus ka lõpuks paistma hakkab !

Mhhhh :(

2009-12-22T22:36:00.001+02:00

Nii ilusad ilmad...

Tahaks pilti teha :'(

Pensionieast ja sinna jõudmisest

2009-12-17T01:52:00.002+02:00

Toredaid uudiseid täna jätkub: Valitsus kiitis heaks pensioniea tõusu

Artikli sisu:

Valitsus otsustas saata riigikogule seaduse-eelnõu, millega sätestatakse pensioniea tõus 65. eluaastani alates 2026. aastast.

Pensioniea tõstmisel on kaks peamist motiivi, esiteks peavad tulevased pensionärid olema kindlad, et pension poleks väiksem tänasest tasemest ning võimalusel hoopis kasvaks, teiseks eesmärgiks on leevendada tööturul aktiivse elanikkonna vähenemisega kaasnevat tööjõupuudust, vahendas valitsuse pressiesindaja.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur loodab ka riigikogus eelnõu kiirele menetlemisele, kuna otsustamatus võib tähendada tänastele tööinimestele olukorda, kus tulevikus pole enam võimalik väärikat pensioni maksta. Tänased prognoosid näitavad, et lähema 50 aasta perspektiivis jääb Eestis vähemaks 284 000 tööealist inimest.

«Selline töökäte vähenemine tähendab seda, et kui täna on Eestis iga vähemalt 65-aastase kohta 4 tööealist inimest, siis aastaks 2030 kahaneb see 3 inimeseni ja 50 aasta perspektiivis maksab ühe inimese pensionit ainult 1,8 tööealist inimest,» lisas Pevkur.

Väljapakutud kujul pensioniea tõstmine puudutab ennekõike tänaseid kuni 50-aastaseid inimesi. Tänased 50-56-aastased, kelle pensioniiga saabub aastatel 2017-2026, jäävad üleminekuperioodi. Kõik üle 56-aastased lähevad pensionile praegu kehtiva korra alusel. Täna on vanaduspensioniiga meestel 63 aastat ja naistel 60 aastat ja 6 kuud. Aastaks 2016 tõuseb pensioniiga ka naistel 63. eluaastani. Alates 2017. aastast hakkaks pensioniiga kõigil järk-järgult ehk kolme kuu võrra aastas tõusma ning 2026. aastaks on see nii naistel kui meestel 65 eluaastat.

Ei jõua ära imestada, mida kõike toredat Riigikogus tehakse :) Kes mäletab Eesti mehe keskmist eluiga? 2007 aastal läbi viidud uuringu kohaselt on Eesti mehe oodatav keskmine eluiga on 65,8 aastat.

Nüüd teeme lihtsa matemaatilise tehte - lahutame Eesti mehe oodatavast keskmisest elueast uue pensioniea:

65,8-65=0,8 aastat,

nüüd arvutame selle 0,8 aastat ümber kuudeks: 0,8x12= 9, 6 kuud.

Seega, keskmine Eesti mees saab oma eluea jooksul tehtud töö vilju nautida ja puhata natuke alla 10 kuu. Ärge tulge mulle nüüd rääkima, et selleks ajaks on keskmine eluiga kõvasti tõusnud. Päris ongi! Nii kiiresti need asjad ei käi! Heal juhul ehk elab keskmine Eesti mees pool aastat rohkem, kui sedagi. Ja ega kõik Eesti mehed pole ka need "keskmised" mehed. On kõvasti alla keskmise...ja ka kõvasti üle keskmise. Raha plekivad nad kõik mõnuga...igasugu ilusatesse sammastesse....Alev Ström lubas veel magusa elu peale ka viia...mmm....pleki ainult iga kuu mingi suvalisse sambasse. Vahel saad veel paar meili, et oihh....läks veidi valedesse fondidesse see raha...toodab kahjumit. No ikka juhtub, sorry Lemps!

LHV-l oli mingi aeg tore komme igasugustes kaubanduskeskustes inimesi tüüdata ja jõhkralt peale käia tekstiga a la: "Kus teie pension on? Vaadake meie jooniseid, teil läheb väga halvasti. Tulge meile üle, meil liiguvad kõik graafikud lineaarselt üles."

Minu vastus neile oli lihtne: "Sorry, aga mind ei koti, kus mu pension tõuseb või langeb! Lõppude lõpuks ma seda raha nagunii ei näe!" Peale seda tõin mingi näite, et sõidan 40-selt sportautoga end ribadeks :)

Aga olgem nüüd realistid. Eesti mees, sa ei saa seda raha, mida sa iga kuu sammastesse taod!

Variant 1 - sa ei ela nii kaua

Variant 2 - fondid tootsid miinust ja raha ei ole lihtsalt kusagil. Sorry.

Seniks aga...rabagem nii kuis jaksame, ega raha ise panka ei rooma, tööd peab ka ikka tegema! :)

Kui vanalt peaks sõtta minema ja kas üldse peaks

2009-12-17T01:31:00.003+02:00

Kirjutama ajendab artikkel Postimehe online-väljaandest: Kaitsevägi: 19-aastane sõdur ei ole liiga noor

Artikli sisu siis selline:

"Kaitseväe peastaabi teavitusosakonna ülem major Peeter Tali lausus, et 19-aastaselt Afganistanis langenud Kristjan Jalakas polnud välismissiooni jaoks liiga noor.

Liiga nooreks hindas Jalakat eilses Õhtulehes aga noormehe endine klassijuhataja Katre Halliko. Samal arvamusel olid ka reservbrigaadikindral Urmas Roosimägi ja reservkolonelleitnant Leo Kunnas.

Tali tõrjus kriitikat, nentides, et Eesti ühiskonnas on 18-aastane täiskasvanu ning seetõttu võtab kaitsevägi alates 18. eluaastast noormehi ajateenistusse. Ajateenistuse järel on noormeestel võimalik jääda edasi teenistusse ning valmistuda ka välismissioonideks.

Kuna ajateenistus kestab vähemalt kaheksa kuud ja missioonieelne väljaõpe veel kuus kuud, harjutavad Eesti kaitseväelased enne välismissioonile minekut üle aasta kodumaal. See väljaõpe on pikem kui näiteks Inglise või USA sõduritel.

Tali sõnul võib USA ja Briti armeedes näha sõdimas ka 17-aastaseid noorukeid, sest sealsed seadused lubavad seda. Eestis alla 19-aastaseid välismissioonile sattuda ei saa.

«Sõjas ongi noored mehed,» lausus Tali. Nooremad mehed on paratamatult kiiremad ja tugevamad.

Eestis on ka mitmed muud nõudmised kaitseväelastele kõrgemad kui liitlastel. Näiteks Briti armees võivad teenida ka kriminaalkorras karistatud mehed, ja neid on seal omajagu, Eestis aga karistatud mehi kaitseväkke ühegi ametikoha peale ei võeta."

No härra majori mõttemaailm on küll veider. Kindlasti on väljaõpe heal tasemel ja nii noorelt omandatakse vajalikud sõjalised oskused kiirelt, kuid üks asi on väljaõppeline küpsus ja teine on sotsiaalne küpsus. Nii noorelt ei pruugi veel olla välja kujunenud pilt maailmast ja kogu arusaam sõtta minekust. Miks peaks üldse üks noor mees minema ja võitlema võõra rahva vastu? Kas see mees mõtleb sellele, mis juhtub, kui ta sihib inimest ja päästikule vajutab?

Meil siin Eestis võib välismissioonile minna täisealisena. Samas kasiinosse alles 21 aastaselt. Siin tekibki küsimus sotsiaalse küpsuse kohta. Alles 21 aastane inimene on seaduse silmis piisavalt küps kasiino külastamiseks, samas 2 aastat varem juba piisavalt küps relva haarama ja teise riigi pinnal inimest tapma. Kerge eetiline konflikt minu meelest...iseasi kui palju saab sõja puhul üldse rääkida eetikast.

Vana hea tõdemus: "Bombing for peace is like fucking for virginity!"

Noorte meeste koht pole sõjas! Tulge koju, goddamnit!

Sõduri elu

2009-11-07T15:42:00.002+02:00

Kui kedagi peaks huvitama, millega tegelen, siis võite alati orkutist piiluda. Küll mu üles leiate, kui tahate :) Teenin siis aega ja kaitsen EV kodanike rahulikku und :) 4 kuud juba käidud...7 veel. Suveks saan välja. Kuna linnaload lühikesed, siis ei viitsi seda aega raisata blogi uuendamise peale...nagunii mingeid häid pilte ma pole teinud...ja fotograafiks mind enam ka vist lugeda ei saa, kuna mis fotograaf see siis ilma kaamerata on. Igatahes siin üks pilt eelmisest nädalast. Kes rohkem näha tahab, siis orkut.com ja seal lausa kaust mõningate piltidega mu praegusest elust.

Mina paremal, söön salve! :D

Sõjavägi

2009-07-19T05:55:00.000+03:00

Alates 30.06.2009 teenin aega Üksik-Vahipataljonis.

Pilte

2009-06-13T12:17:00.036+03:00

The end

2009-05-18T23:37:00.004+03:00

Mul on selline karvane tunne, et selle blogiga on varsti finito...kahju kyll...n2ha on, et oli v2lja kujunenud teatud lugejaskond ja inimesed aeg-ajalt ikka piilusid, et kas siin midagi uut ka on...aga noh...kui ikka pilte pole ja m6ttetut hylgem8la ka siia postitada ei viitsi, siis pole blogil mingit eluj6udu.

Tore oli...aga n2eme aastal 20xx, see on siis millalgi siis, kui elan juba iseseisvat elu ja suudan endale muretseda vajaliku tehnika, et taaskord kauneid hetki tabada. Fotograafia on yks megakaunis hobi!

PS. A tegelt v6ite vahel ikka pilgu peale visata...v6ib-olla mingit moodi ikka midagi lisandub :)

Pildistasin jälle aja möödumist

2009-04-14T18:33:00.002+03:00

...ehk siis time lapse jällegi teemaks :)
Kõigepealt Pärnusse minek:

...no ja tagasi Häädemeestele peab ju ka tulema:

Kevadine mets

2009-04-14T16:11:00.014+03:00

Meisterdasime kodus veidi ^^

Mõned lumised fotod enne suurt suve :)

2009-04-14T15:47:00.009+03:00

Kõvakettale olid jäänud veel mõned fotod lumisematest aegadest.

Panoraam peaks olema :P

Töö

2009-04-07T22:51:00.002+03:00

Tööd pole vaja karta! Töö on mõnus! Mõnus on näha millegi valmimist. Mõnus on näha vaeva ja pingutada. Mõnikord lülitaks end hea meelega kogu maailmast välja ja pühendaks end mingile kindlale eesmärgile ja näeks selle nimel roppu vaeva. Mental orgasm!

Kuradi kaljukits :(

Aga tegelt nii hullud lood ka nüüd pole :)

Lihtsalt mõned mõtted

2009-04-07T21:19:00.006+03:00

Koguaeg mingid mõtted käivad. Võiks ju midagi üles ka kirjutada. Iseasi muidugi, kas neid peaks nõnda avalikult siia trükkima. Samas kas need kedagi üldse huvitavad? Vahet polegi tegelikult, siin nad on...

Me elame huvitavas maailmas. Meie ümber on palju huvitavaid inimesi. Iga elatud päev näitab, et lisaks kogu sellele normaalsusele, mis meid ümbritseb, on ka palju ebanormaalsust. Meie seas on ikka ülipalju veidrike ja kahtlaseid tegelasi. Kas niimoodi saab üldse lahterdada? Normaalseks ja ebanormaalseks? Kust läheb see piir? Kas kogu see suur ebanormaalsuse hulk ei tõmba normaalsuse piiri endale lähemale? Inimene on loom. Üks kole loom. Iga päevaga saab üha selgemaks see, et kõik, mida muidu vaid telekast olen harjunud nägema, võib iga hetk juhtuda ka meie väikeses armsas alevikus kasvõi meile kõige lähedasemate inimestega. Õnnetused, homoseksuaalid, ootamatud teod... Mõnes mõttes teeb see kõik veidi seest kõhedaks. Samas - kõik, mis peab tulema, see ka tuleb.

Olles elanud kogu oma elu väikeses maakohas ja nüüd paar aastat kogenud Eesti mõttes suurlinnaelu, olen ikka tohutult muutunud. Paljuski paremuse, paljuski halvemuse poole. Muutunud on väärtushinnangud ja suhtumine paljudesse asjadesse. Raske on jääda uues keskkonnas iseendaks. Kuid kas peaksingi jääma? Absoluutselt kõik meie ümber on pidevas muutumises. Kas siis mina peaksingi jääma selliseks nagu olen kunagi olnud? Või äkki olen ma kunagi olnud lihtsalt selline, nagu ma olin, tänu keskkonnale? Nüüd, uues keskkonnas, on kuidagi palju vabam olla. Näiteks pole vaja muretseda mingisuguste külajuttude pärast, kuna mind pealinnas nagunii keegi ei tea. Samas mind need _enam_ eriti ei huvita ka. Anonüümsus kui selline on kergendava toimega. Olen mõnes asjas muutunud rämedaks pohhuistiks ja teistes asjades palju konkreetsemaks ja sihikindlamaks. Tean kindlalt, mida tahan ja näen selle nimel vaeva. Asjad, mis huvi ei paku, jäävad kohe tahaplaanile. Konkreetsus on teema!

Pohhuismist veel niipalju, et mind ei huvita peaaegu üldse, mida minu tegemistest räägitakse. Teen, mida tahan. Teen kõike nii, et ei häiri teisi. Vähemalt üritan nõnda. Kui peaks ütlemist olema, siis on see ütleja enda mure. Loomulikult on meie seas palju latatarasid ja lihtsalt mõttetuid külamutte(see lause on praegu tegelikult vastuolus minu sisemise mõttemaailmaga, kuna usun siiski, et ükski inimene pole mõttetu. On lihtsalt inimesi, kes oma liigse ebamõtteka tegevusega liialt silma paistavad), kuid mis sellest. Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi! Igatahes praegu usun, et tegema peab seda, mis meeldib. Mõnus peab olema! Lapselikult jonnimine ja oma tahtmise tagaajamine on tegelikult ka üks väga hea isikuomadus.

Pirital on toredad kirjad: "Mereõhk teeb vabaks." Linnaõhk pidi samuti vabaks tegema, kui meenutada talupoegi, kes keskajal mõisahärra juurest linna pagesid. Nad pidid linnas olema aasta ja ühe päeva, siis kuulutati nad vabadeks meesteks! Mõnes mõttes olen ka mina vabaks saanud. Olen vabanenud paljudest väärarusaamadest, kinnisideedest, eelarvamustest ning näen maailma palju laiemalt. Erinevad elukohad omavad ikka tohutut mõju kogu maailmapildile. Maal on palju inimesi, kelle jaoks on näiteks sõna "venelane" sõimusõna. Olen kokku puutunud igasuguste venelastega. Üllatus-üllatus - täiesti tavalised inimesed, nagu me kõik. Siiski on neist paljude näol tegemist kirglikumate, emotsionaalsemate ja omanäolisemate inimestega. On palju ajuvabasid inimesi ja on palju asjalikke ning toredaid inimesi. Täpselt samamoodi, nagu ka eestlaste puhul. Peace! :)

Seisukohtadest nii palju, et mida rohkem ma millestki tean, seda raskem on seisukohta võtta. Mustvalge maailmapilt on selles mõttes ikka hea ja lihtne. Kuid see on liialt kitsarinnaline. Kitsarinnalisus ning silmaklappidega ringijooksmine ei vii kuhugi. Lõppude lõpuks paneb see vaid enda sõnu sööma. Sokrates on öelnud: "Ma tean, et ma midagi ei tea" Nii tõesti on! Kui ma kunagi selle lause üle naersin, siis nüüd muigan ja pean endale tunnistama, et tõetera on selles olemas. Samas on mul nüüd väga raske oma arvamust avaldada, kuna mõtteid on tõesti väga palju ja ühest mõttest saab teine. Teisest kolmas, neljas, viies... Need mõtted aga ei pruugi kõik olla samal mündi poolel. Igal asjal oma head ja vead. Mõnikord on ikka väga raske konkreetne olla. Samas kes nõuabki konkreetsust? See on vast pigem minu enda sisemine soov - et kõik oleks konkreetne, asjalik, punktuaalne. Ilma liigsete sõnade ja mulata.

Olen oma sõnadega mõnikord liialt karm ja mõnede meelest isegi ebaõiglaselt kriitiline. Tõsiasi on aga see, et tõde on sageli valus kuulata. Mõnikord avaldub minus lihtsalt suuremal hulgal pohhuismi ning siis võin öelda asju, mida tavaliselt ei ütle. Ilmaasjata ei ütle ma kellelegi midagi halba. Sõnadel peab olema väärtus. Ma ei salli, kui inimesed suruvad liialt peale oma kitsarinnalisi või kallutatuid arvamusi. Samuti ei meeldi mulle valelikkus ja kahepalgelisus. Oma mõttetusega paistavad silma ka igasugu tühikargajatest kõvatajaid, kes teavad ise ka, millised nad tegelikult on. Meest hinnatakse siiski tegude, mitte sõnade järgi! Iga inimene võiks elada oma elu ja toppida oma nina võimalikult vähe teiste asjadesse. Tutvusringkonnas on mul nii mõnigi eelkirjeldatule vastav tropp, kuid on ka inimesi, kellest hoolin ülipalju. Nende nimel võin teha kõike. Olen seda endale lubanud. Lubadust iseendale juba naljalt ei murra. Mõned neist inimestest teavad, kui kallid nad mulle on, mõned mitte. Vahet polegi, kas teavad või mitte.

Metallica - Seek & Destroy :)

Saunaruum

2009-03-24T17:38:00.016+02:00

Sauna eesruum enne ja pärast.Muidugi on kõik alles pooleli ja palju veel teha, kuid siiski kannatab seal praegu juba istuda ja niisama tsillida :)

Korralik segadus

Njaa...põrand oli ka korrast ära.

Vähemalt leidsime kogu seda ruumi korda tehes nii mõnegi kadunud asja üles :)

Kogu pahn välja viidud. Uus põrand. Mõned kopranahad ja üks hundinahk isegi.

Põrand. Kamina ette tuleb veel plekk panna.

Kamin töötas korralikult. Võrgud ja teised kalastustarbed tuleb kuhugi mujale paigutada. Vasakul pool on suur telliskivisein, kuhu võiks mõne vanema võrgu riputada.

Põdrasarved ja üks väga vana kott.

Vaade kaminale enne koristust...

...ja pärast.

Vaade ukse poolt enne koristust...

...ja pärast.

Vaade sauna poolt enne koristust...

...ja pärast.

Enne koristust avanes välisukselt selline vaade...

...ja nüüd selline :)

Nii mõndagi on veel teha...korralikud kardinad, mingisugune audio, wifi, mingi laud , mõned toolid jne... Aegamööda...vastavalt võimalustele :)

Saabism

2009-03-24T16:22:00.024+02:00

Saabism on üks hull haigus. Autopedenduse alamkategooria. Saabism on kiindumus Svenska Aeroplan AB toodangusse.

Kuidas mina tolle ravimatu haiguse külge sain?

Umbes niimoodi:

2008 aasta kevad. Kevadiselt ilus ja päikesepaisteline ilm. Sõidan Tallinnas kooli poole...bussiga nr 18. Seisan vahekäigus ja uudistan ümbrust. Kohe mõni meeter peale Liiva peatust jääb ühes hoovis silma üks helesinine auto, mille esiosa jätab sümpaatse ja isegi autolikult armsa mulje. Polegi varem sellist autot näinud, esivõre järgi aga tunnen ära, et tegemist SAABiga. Mõtlen omaette, et sellise autoga sõidaks ise ka – Astra „töökindlus“ ja lahja mootor juba ammu ära tüüdanud. Maanteel oli tollega ikka täielik õudusunenägu sõita – küll sahisesid mingid trossid ja ei töödanud ohukate tuli korralikult...möödasõidud olid aga täielik põrgu. Viienda käiguga vaikselt kiirust kogudes sai täitsa asjalikult ja kiiresti möödasõitu teha...kui aga rohkem rahvast peal, siis võis neljandaga ka pedaali läbi põranda vajutada, eriti edasi see masin ei liikunud. Mootor oli tal 1.8 ja kilowatikesi vist 66. Veel häiris rooste, mis Opelitel justkui põhivarustuses...
Igatahes...peale selle SAABi nägemist hakkasid mind SAABid üha enam huvitama. Uurisin auto24 ja Saabneti foorumit. Sain teada, et tolle kaunitari mudelinimi oli 900. Ega kaua aega ei läinudki, kui täielikult 900-sse ära armusin. Uurisin väljamaa foorumeid...vaatasin pilte, videosid. Mind võlus auto retrolik look...siis sain teada nende mootorite töökindlusest ja võimekusest. Lugesin ka seda, et auto projekteerimisel seati esimesele kohale turvalisus, kohe peale seda tuli juhitavus ja mugavus. Auto olevat ehitatud ümber juhiistme. Juhiiste pidi olema auto keskosa, et juht tunnetaks võimalikult hästi kogu auto käitumist ja suudaks piisavalt kiiresti reageerida, kui tagumikutunde järgi masin käest peaks minema. Unistasin juba vaikselt turbomootoriga autost. Iga kord kui linnas mõnda vanema generatsiooni 900 mudelit nägin, jäi pilk peale. Nädalad möödusid ja vaimustus aina süvenes. Juba mõtlesin, et kust raha leida ja kui palju Astra müügist teeniksin.
Mai kuus sõitsime Hiiumaale sünnipäevale. Tol hetkel oli juba kindel, et pean endale selle auto saama. Istusin rahulikult kõrvalistmel. Sadamas läks pilk korra peeglisse ja sinna ilmus üks 900. Juba jälle tärkas minus ärevus. Auto omanik läks praamile ja mina siis käisin vahepeal autot üle tsekkamas. Suvel nägin ühel autoplatsil ka üht cabrio 900, millel nahksisu ja turbomootor jpm. Suu jooksis vett. Kõik tuttavad vaatasid mind kui lollakat. Vaid mõnele üksikule meeldis see auto. Enamus naeris, et mingi vana ront ja et kuidas see saab mulle üldse meeldida. Isa ütles ka, et mõttetult vana auto ja kallid varuosad jne. Aga kas see kõik mind kottis? Nagu alati...ei kottinud... olen üks isepäine tüüp ja kui ma midagi ikka tahan, siis mind tõesti ei huvita, mis teised arvavad. Päris ausalt. Don’t give a fuck!
Mai kuus läksin tööle ka. Teedeehitajana...kokku kolmeks ja pooleks kuuks. Nägin võimalust autoostu raha kokku saada. Kohe alguses oli kindel, et ma ei võta mingit laenu. Olen põhimõtteline laenude vastane. Välja arvatud juhused, kui laenan kellelegi, keda võin usaldada... või kelleltki mingi summa, mille tean et suudan lähiajal tagasi maksta. Pangalaenud pole siiani minu teema olnud. Kui ikka elamiseks on vaja panga abi, siis järelikult elab inimene üle oma võimete. Ja oi kui palju meil siin Maarjamaa päikese all neid üle võimete elajaid on. Olen õnnelik selle üle, et olen siiani suutnud elada väikese rahaga ja küllaltki täisväärtuslikku elu. Mõnikord küll on vaja mõnest asjast ära öelda...aga no...see kõik sunnib rohkem pingutama. Kõige lihtsam oleks muidugi võlgu elada. Aga siis kui saabuvad need madalhetked, mil kõik on hall ja sombune, võin vähemalt kergendatult hingata - ma pole panga ori :)
Esimene palk oli poole kuu eest. Midagi 7000 ringis. Sellest ei piisanud loomulikult...selle rahaga oli vaja ära ka elada...süüa osta ja ringi liikuda. Kusagilt sain raha veel juurde...enam ei mäletagi, kust. Raha kogusin jälle nagu kunagi ammu, kui fotokat endale osta tahtsin. Raha muutus jälle paberiks, mida on vaja koguda ja mida ei saanud raisata millegi muu peale. Seisis rahulikult kapis ja ootas lisa. Piilusin auto24-st üht Saab 900 Turbo Commanderit. Kupee ja flatnose. Väga ilus pill, pluss veel tegu küllaltki rariteetse isendiga. Kahjuks või õnneks ma toda ei ostnud. Vahepeal oli aga Saabnetis müügis üks ilus kuldne kupee 900. Hind oli vist 7000 krooni. Mul ei olnud seda raha siis kusagilt võtta. Kadedalt ilase pilguga pidin foorumiteemat jälgima...kuni lõpuks ilmus teemasse postitus: „Müüdud!“ Damn!
Mis seal ikka...käisin tööl edasi ja ootasin uut palka. Umbes nädal-kaks enne palgapäeva ilmus sama auto müügikuulutus uuesti foorumisse. Hinnaks 13000. Tüüp, kes selle auto ära oli ostnud, oli ta teenindusse viinud ja kogu esisilla korda lasknud teha. Arve oli 6000. Võtsin temaga ühendust ja läksime ükspäev Koplisse seda autot vaatama. Tüüp seletas, et oli selle auto ostnud suveautoks, kuid õnnetu juhuse kombel just mõni päev tagasi lubadest kolmeks kuuks ilma jäänud. Seega ei näinud ta auto omamisel enam mingit mõtet. Tegin proovisõitu. Sisse istudes küllaltki harjumatu. Käigukang tundus ootamatult pikk. Istmed olid väga mugavad. Alguses tundus mulle, et roolivõimu polegi. Õnneks siiski oli :) Läbisõitu näitas ta 240000 ja midagi peale. Võtsin seda kerge huumoriga...86 aasta auto ja 240000...uurisin, et mitmes ringi siis juba peal on. Omanik muidugi rääkis, et see võib paika pidada küll. No see selleks. Hiljem avastasin, et tal odomeeter lihtsalt kiilub vahepeal kinni. All olid autol suvekad valuvelgedel...kaasa lubas ta ka talverehvid valuvelgedel. Proovisõidu ajal ma eriti muidugi gaasi ei vajutanud. Kulgesin rahulikult Kopli tänavatel. Tagurdamise ajal pidurdades ilmes autol üks viga – esisillast käis läbi üks korralik kolks. Hiljem sain teada, et tegu on suppordi-kolksuga. Kergesti parandatav, natuke ainult keevitada vaja :)
Leppisin autoomanikuga kokku, et ostan auto ära. Palgapäevani oli jäänud vast nädal või nii. Senikaua imetlesin selle auto müügikuulutusest saadud pilte. Lõpuks jõudis see kauaoodatud päev kätte ja võtmed läksid uue omaniku taskusse :) Olin nagu väike laps – sõitsin koguaeg suunurgad kõrvuni. Fooride all oli lahe silmanurgast jälgida teiste inimeste pilke. Vaadati algusest lõpuni auto kere, kuniks pilk jäi pidama kapotinurgal ilutseval kirjal – SAAB. Sellise kere ja värviga auto pole Eestis eriti levinud...täpselt samasuguseid pidi olema veel vaid üks - ja seegi kusagil Narvas. Mis mind auto juures üllatas oli see, et tegemist on kupeega, ometi on ta Astrast pikem. 2-uksega auto on pikem universaalkerega autost! Seda oli alguses raske uskuda, kuid tehnilised passid ei valeta – SAAB on pool meetrit pikem.
Auto omanikuna võisin juba veidi rohkem gaasi ka vajutada. 2.0 mootor tõmbab mahedalt edasi...essa käik kuni mingi 50km/h ja teise käiguga kuni 95km/h. Nauding. Kui Astra tipp-kiiruseks sain kunagi 162km/h...ja sedagi väriseva rooli ja ulmesuure müraga, siis SAAB peaks mõnusalt rohkem lippama...aga pole veel proovinud...ja ei teagi, kas proovin. Mis veel mulle auto juures meeldib on ta avarus. Astra oli seest tumeda sisuga ja universaalkere tõttu oli igasugu nurkasid ja muid vaadet varjavaid asju palju. Saab on aga heleda sisuga ja mõnusalt avar. Saabi esiklaas on ka väga hea kujuga, kuna aknapostid ei sega vaatevälja. Ristmikule lähenedes on juba kaugelt kõik ilusti näha ja ei pea pead koguaeg külgedele liigutama, et midagi näha.
Vahepeal on mu armas SAAB mind ka korra tee äärde jätnud. Sel talvel pidin Tallinnast Tartusse sõitma. Eesti Looduse Fotokonkursi lõpuõhtule. Poole tee peal ütles pooltelje ots üles. Õnneks sain häälega Tartusse...ja täitsa hea, et jõudsin, sest mu kuldnoka pilt oli žüriile meeldinud :)
Nüüd vahepeal olin sunnitud sõitma veidi aega Audi 80ga. Nii nädal või nii. SAAB seisis nukralt kodus. Maale tagasi jõudes ja uuesti SAABi istudes sain jälle tunda, kui mõnus see auto ikka on. Mugav. Alguses vaeseke ei tahtnud üldse käima minna. Kõik silindrid ei töötanud korralikult. Lõpuks pika juristamise peale sai kõik silindrid tööle. Mõnus tunne oli kuulda mootori häält, kui pöördeid 6000ndeni lasin. Asfaldile jõudes vajutasin ka veidi...mmmmmmmilline naudin.
Talvega on muidu roosteuss ka oma tööd korralikult teinud. Koopaääred ja pagasnikuluuk vaja korda teha. Vahepeal olen küll plaaninud auto maha müüa ja midagi veidi uuemat osta, kuid nii palju raha pole, et midagi ilusat osta. Kahju oleks Saabist loobuda, sest minu silmis on tõesti tegu kena ja stiilse autoga. Auto peab olema ilus ja auto peab maksma õiglast hinda. Mingit Toyotat ei taha ma endale never ever. Ülikoledad ja rämedalt ülehinnatud punnid! Pigem ostan mõne vanema mersu SECi või muu kupee, kui uue Toyota. Lahe oleks ka mõni samasugune Saab turbomootoriga...aga no...ma ei usu, et praegu sellise tehinguga midagi eriti võidaksin. Nii et targem oleks praegune auto täiesti korda teha. Nüüd väljas ka kevadiselt ilusad ilmad...eks näis, mis SAAB ;)

Minu nakataja. Liiva peatuse lähedal ühe maja hoovis seisnud helesinine SAAB 900.

Sama auto küljejoon.

Üks turbomootoriga cabrio Saab, mis suvel suunurgad märjaks tegi :P

Samal suvepäeval nägime ka teist klassikalise kerega Saabi.

Aga sellised pildid olid müügikuulutuses:

Suvine velg on kenam, kui talvine :P

Vahepeal piilusin ka Saab 900 Turbo Commanderit.

Flatnose.

Esimesed pildid peale ostu:

Iluvõre, mis praeguseks on kuldseks värvitud.

Kapott üleval.

2.0 85kW

Küllaltki arhailise disainiga ukselink.

Sellest sisust parem saab olla vaid hele nahksisu :)

Taga on küllatki palju ruumi. Kuna auto katus on ka suht kõrge, siis on minu pikkustel ja isegi veidi pikematel inimestel täitsa normaalne seal taga istuda. Paljudes autodes pean ma näiteks taga istudes kaela kõveras hoidma...

Saabi eripäraks on süütelukk, mis ei asu mitte rooli juures vaid kahe esiistme vahel asuvas konsoolis.

Ostes oli sees mingi vana kassett-makk, mille asemel praegu Pioneeri automakk. Taga pagasnikus teeb madalamaid helisid üks Rockford Fosgate supakas. Originaalis on autol vaid 2 kõlarit - ees armatuurlaual vasakul ja paremal ääres.

Mõned mõnusad lood :)

2009-03-14T09:17:00.004+02:00

Mõned lood, mida aeg-ajalt ikka kuulan ^^

Üks rajult hea live Metallicalt.

Kergelt nostalgiline bling-bling lugu :D

Smells Like Teen Spirit

"There must be more to life than this..." :)

Tätte muusika on üleüldse väga nauditav :)

Pärnu punt Defrage! Ei saa enam öelda, et neist saab asja...sest neist on juba küll asja saanud. Hea muusika, tubli bande!

Eesti noortebändide looming on ikka üllatavalt heal tasemel. Eelmise aasta Noortebändide võistluse võitja - Groundhog Day.

Aktuaalne lugu. Sõnadega pole hellitatud, asju on nimetatud õigete nimedega.

Punklaulupeol pean ka kohe kindlasti ära käima! :)

Üliilus lugu. Queeni kontserdil sain isegi, silmad kinni, kaasa lauluda :)

Mõnikord õhtu otsa repeati peal :P

...ja Coldplay kontserdil pean ma ka kunagi ära käima!

Katki

2009-03-10T17:58:00.002+02:00

Praegu on millegi pärast palju asju hakanud lagunema...telefonilaadija, jope lukk, fotokas, auto. Isegi püksid suutsin ükspäev ära lõhkuda... Miks?

Veidi kruiisimist

2009-03-01T09:18:00.002+02:00

Kaks time lapse videot. Kõigepealt Kablist Häädemeestele sõit:

Nüüd veidi kruiisimist Häädemeeste vahel:

Olgu siis mainitud, et teine video päris lõpuni omadega ei jõudnudki, kuna fotokas väsis ennem ära. Ei teagi, mis nüüd teha...kas mingit stuffi maha müüa või lihtsalt ilma pildistamiseta olla. Keerulised ajad ja keeruline seis...

Mõlemad videod leiab ka kaustast: http://breakthru.planet.ee/.stuff/asjad/hdmvideo/l

Seal siis parema kvaliteediga failid.

Muidu...fotoka lõppskooriks jäi minu matemaatika järgi 41310 kaadrit...

Hädad kaameraga

2009-02-27T10:26:00.002+02:00

Mu armas D50 on vist väsima hakanud. Igatahes, kui teha pilti säriga 1/60 ja kiiremaga, siis jääb pildi alaserva must äär. Mõnikord hõivab see must triip tubli 1/4 kaadrist. Selle triibu põhjuseks on peegel, mis kaameras peaks teoreetiliselt olema kahes võimalikus fikseeritud asendis. Aga ei ole. Kui säritada, siis lööb peegel end ülevalt veidi tagasi ja jääb tilpnema. Jääralli piltide puhul oli kõvasti vaja croppida erinevaid kaadreid. Selline lisategevus võtab igasuguse pildistamiseisu ära.
Eile võtsin kaamera lahti ja uurisin seda peeglisüsteemi veidi. Näha oli, et peegli liikumise viimases faasis käivad erinevad detailid väga raskelt... Mis võib põhjuseks olla? Võib-olla tolm. Võib-olla lihtsalt mingi detaili ära kulumine. Võib-olla peaks lihtsalt mõnda detaili õlitama. Kaamera ikkagi teinud ligikaudu 42 000 pilti...
Igatahes näppisin seda kaamerat veidi aega ja lõpuks panin kokku tagasi. Praegu isegi töötab kõik õigesti...ühtki musta äärt pole. Samas olen kindel, et see vaid ajutine.

Jääralli 2009

2009-02-27T10:23:00.000+02:00

Vastlapäeval toimus iga-aastane jääralli.

Kogu galerii: http://breakthru.planet.ee/.stuff/asjad/rally/

Pidu

2009-02-27T10:20:00.001+02:00

EV91 pidu Häädemeeste vallas. Kogu galerii siin: http://breakthru.planet.ee/.stuff/asjad/hdmpidu

Mau

2009-02-16T19:15:00.008+02:00

Maal veidi

2009-02-09T20:10:00.005+02:00

Ei saanudki rallipilli temast...

Lumine

Eesti lipp :)

Via Baltica

Üks tore uudis seoses Via Balticaga: http://www.epl.ee/artikkel/457568

Queen - Keep Yourself Alive

Loojang Häädemeestel

2009-02-08T20:31:00.017+02:00

Vari bussijaama seinal.

Teemeistris

Tsill

Sander uisutab.

Tipa-tapa.